Väga paljud meist on kogenud seljavalu mingis eluetapis. See on väga sage põhjus, miks inimesed puuduvad töölt ja pöörduvad arsti või füsioterapeudi poole. Aga seljavalu on midagi, mida on võimalik ennetada ja leevendada füsioterapeudi poolt saadava informatsiooni ja kehaliste harjutustega.

Siiski, kui te järjepidevalt eirate selja eest hoolt kandmist, võib kujuneda välja krooniline valu. Pikaaegne alaseljavalu võib viidata ka püsivatele kahjustustele, milleks võib olla spinaalstenoos (lülisambakanali ahenemine) või degeneratiivne diskiprobleem (diskide madaldumine, diski väljasopistumine jne). Kuid see on pigem erandlik.

Kuigi alaseljavalud on väga sagedased, on põhjused väga erinevad ja seetõttu tuleks pöörduda spetsialisti poole, kes aitab leida tee probleemi põhjuseni. Füsioterapeut viib läbi vastava hindamisprotsessi, et selgitada välja valu tekkepõhjused.

Ravi koosneb põhjalikust hindamisest, erinevatest füsioterapeutilistest meetoditest ja spetsiifilistest kehalistest harjutustest.

 

Pain in the lower back in men

Seljavalu levinud põhjused:

Seljavalud langevad enamasti kahte kategooriasse: traumaatiline- või ülekoormus vigastus (sundasenditest tingitud, pidev ületreening jne).

Traumaatiline vigastus tekib järsku ja põhjuseks võib olla vale tõstmistehnika, kukkumine, midagi muud. Trauma korral tekib struktuuriline kahjustus.

Sundasenditest tingitud või posturaalse väsimise tagajärjel tekivad väiksed mikrotraumad, mis koormavad alaselga ja pikema perioodi kestel võib välja kujuneda ülekoormusvigastus.

Seljalihaste venitus

  • Enim levinud põhjus seljavalude tekkeks. Reeglina kirjeldatakse seda kui „selja ära tõstmist“.

Lihasnõrkus või häirunud lihastöö

  • Vähene treenitus (väga sageli), ülekoormus, eelnev trauma, midagi muud.

Sidemete kahjustus

  • Sidemed on tugevad struktuurid, mis piiravad ülearust liikumist lülisamba iga lüli vahel. Halb tõstmise ergonoomika, sporditraumad, ka autoõnnetused on enamasti põhjuseks, miks taoline vigastus tekkida võib.

Diskiprobleemid

  • Diski välimise membraani kahjustuse korral toimub diski materjali väljasopistumine, mis võib kaasa tuua kompressiooni närvijuurele. Taoline seisund võib esile kutsuda seljavalu, lihasspasme, krampe, tuimust, „sipelgaid“ ja torkivat tunnet või valu jalgadesse. Raskematel juhtudel võib tekkida haaratud poole lihasjõudluse langus ning lihaste degeneratsioon. Diskiprobleemi olemasolu on võimalik kindlaks teha vaid kompuuteruuringu (CT) või magnetresonantstomograafia ehk MRT uuringu abil.

Haiguslik seisund

  • Enamasti harvaesinev, kuid siiski üks võimalik põhjus. Haigusliku seisundi puhul ilmnevad nö "punased lipud", mille järel terapeut saab anda soovitused edasisteks uuringuteks. NB! Kuna paljud sümptomid on kattuvad ka mittehaiguslikust allikast pärineva seljavaluga, tasub alati kõigepealt konsulteerida spetsialistiga.

Luumurrud

  • Tekivad enamasti tugevate traumade tagajärjel. Luumurdude tekke riskifaktoriks on ka osteoporoos e. luuhõrenemine.

Stress

  • Stress mõjutab lisaks meie vaimule ka meie keha. Pidev stressiseisund ja kurnatus võib viia läbipõlemiseni ning olla ka võimalik põhjus kroonilise valu tekkimisel meie kehas.

Valu iseloom on eelnimetatud seisunditel tihti sarnane, seega ilma põhjaliku läbivaatuseta ei saa kindlalt väita, mis seda parasjagu põhjustab. Seepärast tasubki külastada füsioterapeuti, kes hindab Teie seisundit, ravib ja oskab anda nõuandeid, kuidas edaspidi seljavalu ennetada või sellega toime tulla.

Kuigi ägedat seljavalu teket pole 100% võimalik ära hoida, on võimalik seda siiski ennetada püsides regulaarselt kehaliselt aktiivsena ning järgida tervislikke eluviise. Kehaline aktiivsus peaks sisaldama võimalikult mitmekülgseid tegevusi – käi jalutamas, sõida rattaga, uju, jookse, hüppa, kükita, roni, võimle, tegele jõutreeningutega, naerata! NB! Leia endale kõige meelepärasemad liikumisviisid ja tunne neist rõõmu! 

Arsti poole tuleks pöörduda kui:

  • Valu on kestnud rohkem kui 2-3 kuud
  • Valu ei näita paranemise märke, vaid pigem süveneb
  • Äge valu ei ole 2-3 nädalaga möödunud
  • Kiirguv valu jalgadesse koos lihasjõudluse vähenemisega
  • Häirunud tundlikkus jalgades, seljas.
  • Urineerimisraskused või järsult muutunud põiekontroll
  • Valud süvenevad puhates või öösiti magades
  • Seljavaluga kaasneb palavik, halb enesetunne, kaalulangus ja väsimus

Registreeri vastuvõtule